1. Voolu
Pumba poolt ajaühikus tarnitud vedeliku kogust nimetatakse vooluks. Seda saab väljendada mahuvooluga qv ja ühiseks ühikuks on m3/s, m3/h või L/s； Seda saab väljendada ka massivooluga qm , ja ühine ühik on kg/s või kg/h.
Massivoolu ja mahuvoolu suhe on järgmine:
qm = pqv
Kus p – vedeliku tihedus tarnetemperatuuril, kg/m³.
Vastavalt kemikaalide tootmisprotsessi vajadustele ja tootja nõuetele võib keemiapumpade voolu väljendada järgmiselt: ① Tavaline töövoog on vooluhulk, mis on vajalik selle skaala väljundi saavutamiseks kemikaalide tootmise tavalistes töötingimustes.② Maksimaalne nõutav vooluhulk ja minimaalne nõutav vooluhulk Keemiliste tootmistingimuste muutumisel pumba maksimaalne ja minimaalne nõutav vooluhulk.
③ Pumba nimivoolu määrab ja tagab pumba tootja.See vool peab olema võrdne tavalise töövooluga või sellest suurem ning selle määramisel võetakse täielikult arvesse suurimat ja minimaalset vooluhulka.Üldiselt on pumba nimivool suurem kui tavaline töövool või isegi võrdne maksimaalse nõutava vooluhulgaga.
④ Maksimaalne lubatud vooluhulk Pumba vooluhulga maksimaalne väärtus, mille tootja määrab vastavalt pumba jõudlusele konstruktsiooni tugevuse ja juhi võimsuse lubatud vahemikus.See vooluhulk peaks üldiselt olema suurem kui maksimaalne nõutav vooluhulk.
⑤ Minimaalne lubatud vooluhulk Pumba vooluhulga minimaalne väärtus, mille tootja määrab vastavalt pumba jõudlusele tagamaks, et pump suudab vedelikku pidevalt ja stabiilselt väljastada ning et pumba temperatuur, vibratsioon ja müra on lubatud vahemikus.See vooluhulk peaks üldiselt olema väiksem kui nõutav minimaalne vooluhulk.
2. Tühjendusrõhk
Väljalaskerõhk viitab väljastatava vedeliku kogurõhuenergiale (MPa) pärast pumba läbimist.See on oluline märk sellest, kas pump suudab vedeliku edasitoimetamise ülesandega toime tulla.Kemikaalide pumpade puhul võib tühjendusrõhk mõjutada kemikaalide tootmise normaalset kulgu.Seetõttu määratakse keemiapumba tühjendusrõhk vastavalt keemilise protsessi vajadustele.
Vastavalt kemikaalide tootmisprotsessi vajadustele ja tootjale esitatavatele nõuetele on tühjendusrõhul peamiselt järgmised väljendusmeetodid.
① Tavaline töörõhk， Tavalistes töötingimustes kemikaalide tootmiseks vajalik pumba väljalaskerõhk.
② Maksimaalne tühjendusrõhk ， Keemiliste tootmistingimuste muutumisel on võimalike töötingimustega nõutav pumba väljalaskerõhk.
③ Nimi väljalaskerõhk, tootja määratud ja garanteeritud tühjendusrõhk.Nimiväljalaskerõhk peab olema võrdne tavalise töörõhuga või sellest suurem.Labapumba puhul peab väljalaskerõhk olema maksimaalne vooluhulk.
④ Maksimaalne lubatud tühjendusrõhk Tootja määrab pumba suurima lubatud tühjendusrõhu vastavalt pumba jõudlusele, konstruktsiooni tugevusele, jõuallika võimsusele jne. Maksimaalne lubatud tühjendusrõhk peab olema suurem või võrdne maksimaalsest nõutavast tühjendusrõhust, kuid peab olema madalam kui pumba surveosade maksimaalne lubatud töörõhk.
3. Energiapea
Pumba energiakõrgus (pea või energiakõrgus) on ühiku massilise vedeliku energia juurdekasv pumba sisselaskeavast (pumba sisselaskeava äärik) pumba väljalaskeavast (pumba väljalaskeava äärik), st efektiivne energia, mis saadakse pärast ühiku massiline vedelik läbib pumpa λ Väljendatakse J/kg.
Varem kasutati inseneriseadmete süsteemis pead, et tähistada efektiivset energiat, mis saadi vedeliku massiühiku pärast pumba läbimist, mida tähistati sümboliga H ja ühikuks oli kgf · m/kgf või m. vedeliku kolonn.
Energiapea h ja pea H suhe on järgmine:
h = Hg
Kus g – raskuskiirendus, väärtus on 9,81 m/s².
Pea on labapumba peamine jõudlusparameeter.Kuna pea mõjutab otseselt labapumba väljalaskerõhku, on see omadus keemiapumpade puhul väga oluline.Vastavalt keemilise protsessi vajadustele ja tootja nõuetele on pumba tõsteseadmele esitatud järgmised nõuded.
①Pumba kõrgus, mis on määratud pumba tühjendusrõhu ja imemisrõhu järgi tavalistes kemikaalide tootmise töötingimustes.
② Maksimaalne nõutav tõstekõrgus on pumba tõstekõrgus, kui kemikaalide tootmistingimused muutuvad ja võib olla vajalik maksimaalne väljalaskerõhk (imemisrõhk jääb muutumatuks).
Kemikaalide tiibpumba tõstejõud peab olema kemikaalide tootmisel nõutava maksimaalse voolu all.
③ Nimitõste viitab tiiviku pumba tõstmisele tiiviku nimiläbimõõdu, nimikiiruse, nominaalse imemis- ja tühjendusrõhu all, mille määrab ja garanteerib pumba tootja, ning tõsteväärtus peab olema võrdne või suurem kui tavaline töötõste.Üldiselt on selle väärtus võrdne maksimaalse vajaliku tõstejõuga.
④ Lülitage labapumba pea välja, kui vool on null.See viitab labapumba maksimaalsele tõstejõule.Üldiselt määrab selle tõste all olev tühjendusrõhk survet kandvate osade, näiteks pumba korpuse, maksimaalse lubatud töörõhu.
Pumba energiakõrgus (pea) on pumba peamine iseloomulik parameeter.Pumba tootja esitab vooluenergia kõrguse (kõrguse) kõvera, mille sõltumatuks muutujaks on pumba vooluhulk.
4. Imemisrõhk
See viitab pumpa siseneva tarnitud vedeliku rõhule, mille määravad keemilise tootmise tingimused kemikaalide tootmisel.Pumba imemisrõhk peab olema suurem kui pumbatava vedeliku küllastunud auru rõhk pumpamistemperatuuril.Kui see on madalam kui küllastunud auru rõhk, tekitab pump kavitatsiooni.
Labapumba puhul, kuna selle energiakõrgus (kõrgus) sõltub tiiviku läbimõõdust ja pumba kiirusest, siis imemisrõhu muutumisel muutub vastavalt ka labapumba väljalaskerõhk.Seetõttu ei tohi labapumba imemisrõhk ületada selle maksimaalset lubatavat imemisrõhu väärtust, et vältida pumba ülerõhu kahjustusi, mille põhjustab pumba väljalaskerõhk, mis ületab maksimaalset lubatud tühjendusrõhku.
Mahtpumba puhul, kuna selle tühjendusrõhk sõltub pumba väljalaskeotsa süsteemi rõhust, siis pumba imemisrõhu muutumisel muutub mahtpumba rõhuerinevus ning muutub ka vajalik võimsus.Seetõttu ei saa mahtpumba imemisrõhk olla liiga madal, et vältida pumba liigsest rõhuerinevusest tingitud ülekoormust.
Pumba imemisrõhu reguleerimiseks on pumba nimesildile märgitud pumba nimirõhk.
5. Võimsus ja tõhusus
Pumba võimsus viitab tavaliselt sisendvõimsusele, st mootorrattalt pöörlevale võllile ülekantud võlli võimsusele, väljendatuna sümbolites ja ühikuks on W või KW.
Pumba väljundvõimsust ehk vedeliku poolt ajaühikus saadavat energiat nimetatakse efektiivseks võimsuseks P. P=qmh=pgqvH
kus, P — efektiivne võimsus, W;
Qm — massivool, kg/s;Qv – vooluhulk, m³/s.
Pumba töö ajal tekkivate erinevate kadude tõttu ei ole võimalik kogu juhi poolt sisestatud võimsust vedeliku efektiivsuseks teisendada.Võlli võimsuse ja efektiivse võimsuse erinevus on pumba kaotatud võimsus, mida mõõdetakse pumba efektiivsusjõuga ja selle väärtus on võrdne efektiivse P-ga.
Suhte ja võlli võimsuse suhe, nimelt: (1-4)
Surnukeha P.
Pumba kasutegur näitab ka seda, mil määral pumba poolt sisestatud võlli võimsust vedelik ära kasutab.
6. Kiirus
Pumba võlli pöörete arvu minutis nimetatakse kiiruseks, mida väljendatakse sümboliga n ja ühikuks on r/min.Rahvusvahelises standardsete mõõtühikute süsteemis (kiiruse ühik St on s-1, see tähendab Hz. Pumba nimikiirus on kiirus, millega pump saavutab nimivoolu ja nimikõrguse nimisuuruse all (näiteks nagu labapumba tiiviku läbimõõt, kolbpumba kolvi läbimõõt jne).
Kui labapumba otseseks käitamiseks kasutatakse fikseeritud kiirusega jõumasinat (nt mootorit), on pumba nimikiirus sama, mis peamootori nimikiirus.
Reguleeritava pöörete arvuga jõumootori kasutamisel tuleb tagada, et pump saavutaks nimivoolu ja nimikõrguse nimipööretel ning saaks pikka aega töötada pidevalt 105% nimipööretest.Seda kiirust nimetatakse maksimaalseks pidevaks kiiruseks.Reguleeritava kiirusega jõumootoril peab olema ülekiiruse automaatne väljalülitusmehhanism.Automaatne väljalülituskiirus on 120% pumba nimikiirusest.Seetõttu peab pump suutma lühiajaliselt normaalselt töötada 120% nimikiirusest.
Keemiatootmises kasutatakse labapumba käitamiseks muutuva kiirusega jõumootorit, millega on mugav muuta pumba tööseisundit pumba kiirust muutes, et kohaneda kemikaalide tootmistingimuste muutumisega.Siiski peab pumba töövõime vastama ülaltoodud nõuetele.
Positiivse veeväljasurvepumba pöörlemiskiirus on väike (kolbpumba pöörlemiskiirus on tavaliselt alla 200 r/min; rootorpumba pöörlemiskiirus on alla 1500 r/min), seetõttu kasutatakse tavaliselt fikseeritud pöörlemiskiirusega jõumootorit.Pärast reduktoriga aeglustamist on võimalik saavutada pumba töökiirus ja pumba kiirust saab muuta ka kiiruse regulaatori (näiteks hüdraulilise pöördemomendi muunduri) või sagedusmuunduri kiiruse reguleerimise abil, et vastata kemikaalide vajadustele. tootmistingimused.
7. NPSH
Pumba kavitatsiooni vältimiseks nimetatakse selle sissehingatava vedeliku energia (rõhu) väärtuse alusel lisatavat energia (rõhu) väärtust kavitatsioonivaruks.
Keemiatootmisüksustes suurendatakse sageli vedeliku kõrgust pumba imemisotsas, st lisaenergiana (rõhuna) kasutatakse vedelikusamba staatilist rõhku ja ühikuks on meetervedelikusammas.Praktikas on kahte tüüpi NPSH-d: vajalik NPSH ja efektiivne NPSH.
(1) nõutav NPSH,
Põhimõtteliselt on see tarnitud vedeliku rõhulang pärast pumba sisselaskeava läbimist ja selle väärtuse määrab pump ise.Mida väiksem on väärtus, seda väiksem on pumba sisselaskeava takistuskadu.Seetõttu on NPSH NPSH minimaalne väärtus.Keemiapumpade valikul peab pumba NPSH vastama tarnitava vedeliku omaduste ja pumba paigaldustingimuste nõuetele.NPSH on oluline ostutingimus ka kemikaalipumpade tellimisel.
(2) Efektiivne NPSH.
See näitab tegelikku NPSH-d pärast pumba paigaldamist.Selle väärtuse määravad pumba paigaldustingimused ja sellel pole pumba endaga mingit pistmist
NPSH.Väärtus peab olema suurem kui NPSH -.Üldiselt NPSH.≥ (NPSH＋0,5 m)
8. Keskmine temperatuur
Keskmise temperatuur viitab transporditava vedeliku temperatuurile.Vedelate materjalide temperatuur keemiatootmises võib ulatuda – 200 ℃ madalal temperatuuril ja 500 ℃ kõrgel temperatuuril.Seetõttu on keskmise temperatuuri mõju keemiapumpadele silmatorkavam kui üldpumpadel ja see on keemiapumpade üks olulisi parameetreid.Kemikaalide pumpade massivoolu ja mahuvoolu muundamine, diferentsiaalrõhu ja tõstekõrguse teisendamine, pumba jõudluse teisendamine, kui pumba tootja teeb toatemperatuuril puhta veega toimivuskatseid ja transpordib tegelikke materjale, ning NPSH arvutamine peab hõlmama füüsikalised parameetrid, nagu tihedus, viskoossus, keskkonna küllastunud aururõhk.Need parameetrid muutuvad koos temperatuuriga.Ainult temperatuuri täpsete väärtustega arvutades on võimalik saada õigeid tulemusi.Survet kandvate osade puhul, nagu keemiapumba pumba korpus, määratakse selle materjali rõhu väärtus ja survekatse vastavalt rõhule ja temperatuurile.Väljastatava vedeliku söövitavus on samuti seotud temperatuuriga ning pumba materjal tuleb määrata vastavalt pumba söövitusvõimele töötemperatuuril.Pumpade struktuur ja paigaldusviis sõltuvad temperatuurist.Kõrgel ja madalal temperatuuril kasutatavate pumpade puhul tuleks temperatuuripingete ja temperatuurimuutuste (pumba töö ja seiskamise) mõju paigaldustäpsusele vähendada ning konstruktsioonist, paigaldusviisist ja muudest aspektidest välistada.Pumba temperatuuri arvestades määratakse ka pumba võllitihendi ehitus ja materjali valik ning kas võllitihendi abiseade on vajalik.
Postitusaeg: 27. detsember 2022